Меню

Реклама

  • Allergiline koha

     

    Koha on vaga sage pohjus arsti poole poordumiseks nii taiskasvanutel kui ka lastel.

    Kuidas tekib koha

    Koha on kaitsemehhanism hingamisteede puhastamiseks sinna sattunud voorkehadest ja ulemaarasest limast. Koha refleksikaar on kompleksne, sest koharetseptorid asuvad hingamisteede limaskestas ulemistest hingamisteedest kuni bronhideni. Koharetseptoreid on ka valiskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil.

    Allergia tekkepohjused ja mehhanismid

    Allergia on immuunsusteemi ebatavaliselt age reaktsioon teatud aine suhtes. Tavaliselt tegeleb immuunsusteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega, seega on sellel kaitsev ulesanne. Aineid, mille suhtes organism on ulitundlik, nimetatakse allergeenideks. Nendeks voivad olla toiduained, oietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms.

    Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga age reaktsioon, mis voib avalduda erinevate haigusnahtudena (sugelemine, kollaps, kohulahtisus jne).

    Sumptomid ehk avaldumine

    Koige sagedamini esinevad hingamisteede sumptomid: vesine nohu, aevastamine, koha ja hingamisraskused. Tavaliselt lisandub neile sumptomitele ka pisaravool. Nahanahtudena avalduv allergia pohjustab naha punetust, sugelemist ning nahapinnale voivad tekkida kublad (urtikaaria). Toiduallergia pohjustab sageli iiveldust, oksendamist, kohuvalu ja - lahtisust. Koikide ulitundlikkuse tuupide korral voib kaasneda peavalu. Allergiast tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus - ning ohupuudushood.

    Allergiat saab kindlaks teha nahatestide voi vereanaluusiga.

    Koha pohjused

    Peamine koha pohjus on infektsioon. Kuna koha koige sagedasemaks vallandajaks on kulmetus ja viirused, nimetatakse seda kulmetushaiguseks. Koha voib tekkida viiruse otsesel sattumisel hingamisteedesse, kuid ka tugeva nohu voi kurguhaiguse tagajarjel. Hingamisteede limaskestadele sattunud viiruse tottu tekib poletik ning see omakorda vallandab koharefleksi, mille abil organism pahatekitajatest vabaneda puuab.

    Suitsetamine on sageduselt teiseks koha pohjuseks. Suitsetamine on hingamisteede limaskesti arritav tegur. Lastel ja mittesuitsetavatel taiskasvanutel on pikaajalise koha esinemissageduselt jargmisteks pohjusteks allergiline riniit ja sinusiit postnasaalse eritusega ning astma. Pikaajalist koha pohjustab ka krooniline bronhiit ja gastroosofageaalne refluks. Kui tegemist pole infektsiooniga, tuleks diagnostiliselt moelda eelkoige nendele haigustele.

    Kuiva arrituskoha pohjused voivad olla ka psuuhilised. Psuhhogeenne koha ageneb tavaliselt stressi korral, oosel haiged ei kohi. Seetottu tuleks jalgida kohimise kohta ja aega, sest koha voib olla seotud tookohas, koolis voi kodus esinevate arritavate teguritega. Harvem voivad koha pohjuseks olla mitmed muud haigused (kasvajad, sudamehaigused jt.)

    Kuiva arrituskoha voivad esile kutsuda ka teatud ravimid. AKE inhibiitorid, nagu kaptopriil, enalapriil jt. voivad 15% patsientidest esile kutsuda kuiva taksivat koha, mida seostatakse C-kiudude stimuleerimisega hingamisteedes ja koha refleksikaare aktiviseerimisega. Beetablokaatorid voivad esile kutsuda koha bronhospasmi indutseerimise tottu. Inhaleeritavad ravimid (sumpatomimeetikud, kromoglukaadid, kortikosteroidid jt.) voivad monikord esile kutsuda kuiva koha lokaalse arritava toime tottu. Koigil neil juhtudel tuleb ravis teha korrektuurid ja koha esile kutsuvat ravimit voi selle manustamisviisi muuta. Kui kuiva koha pohjust on hoolikalt uuritud ja pohjust ei ole leitud, voib tegemist olla idiopaatilise kuiva kohaga ehk koharetseptorite ulitundlikkusega.

    Koige efektiivsem on koha ravi siis, kui pohjus on leitud ja korvaldatud (nt. moned allergeenid) voi maaratud vastav ravi. Kui koha pohjust ei leita voi koha on nii tugev ja sage, et see hairib haiget, on vajalik sumptomaatiline ravi. Selle eesmargiks on soodustada bronhiaalsekreedi veeldamist ning valja kohimist; tsentraalse kohatsentrumi voi perifeersete koharetseptorite stimulatsiooni ja supressioon kohaarrituse vaigistamiseks. Sumptomaatilise koha raviks kasutatakse vastavalt koha iseloomule kohavaigisteid, niisutavaid lahuseid, mukoluutikuid, ekspektorante ja sumpatomimeetilisi dekongestante. Produktiivse koha korral tuleb soodustada roga valja kohimist ja kohavaigisteid mitte kasutada. Kuiva tugeva arrituskoha puhul tuleks valida, kas kasutada tsentraalse toimega kohavaigisteid voi eelistada uuemaid, koha parssivaid, ravimeid. Ravikuuri pikkus ei tohiks uletada 5-10 paeva. Koditava kurgu ja kohatamise ajal, kuid ka siis, kui haigus juba organismist voitu saanud, tasub juua tavalisest rohkem sooje jooke. Vedelik peab olema just nimelt parajalt soe, mitte liiga kuum voi kulm. Igapaevane menuu peaks sisaldama kullaldaselt varskeid koogivilju, tsitruselisi, ounu, musti sostraid, rosinaid, pahkleid, mett ja kala, et tagada immuunsusteemile vajalik hulk C-vitamiini, tsinki ja seleeni.

    Kohimine aitab paraneda

    Kohatamine ja kohimine on organismi loomulikud refleksid. Need vallanduvad, et puhastada hingamisteid liigsest limast ja sissehingatava ohuga sinna sattunud arritajatest. Kulmetushaiguse korral on arritavaks voorteguriks limaskestadele kinnitunud viirus, millest organism kohimisega vabaneda puuab. Kuna kulmetushaigust pohjustav viirus on valjaspool organismi paljunemisvoimetu – paljuneda saab ta ainult organismi enda energia varal – peab viirus elutegevuse jatkamiseks voimalikult kindlalt hingamisteede limaskestadele klammerduma. Organism puuab sellisest parasiidist ja sissetungijast iga hinna eest vabaneda ning nii kaivitub tugev koharefleks. Koha pole oige maha suruda, vaid vastupidi – sellele organismi puhastumismeetodile tuleb hoopis kaasa aidata. Nii soodustatakse viirusest kahjustatud limaskestade taastumist ning surnud rakkude ja haigustekitajate valjutamist.

    Kulmetushaiguse algfaasis on koha arritavalt kuiv ja piinav kahjustatud, poletikulise ja kuiva limaskesta tottu. Eriti voib see tunda anda oositi. Limaskestade arritavat kuivust saab leevendada niisutamisega: juua ohtralt sooja jooki, kuristada kurku sooja veega ning pihustada ninna meresoolavett. Hasti mojub ka sooja kummeli-, piparmundi-, saialille-, Carmolise tilkade voi kartulikeeduauru sissehingamine enne magamaminekut. Vaga tugevat oist arrituskoha leevendavad looduslikku podrasambla - voi luuderohuekstrakti sisaldavad kasimuugipreparaadid. Apteegi kasimuugis on olemas ka teisi, mittetaimseid koha parssivaid preparaate, kuid neid tuleks kasutada vaid luhiajaliselt kuiva ja valuliku koha sumptomaatiliseks raviks. Lahtise koha korral tuleb neid ravimeid valtida.

    Kuiva arrituskoha perioodil pole soovitatav teha soodaauru, sest sissehingatavad soodaosakesed kuivatavad limaskesta. Esialgu tundub, et niimoodi saavutatakse koha pehmendav efekt, kuid tegelikult protseduur hoopis pikendab haiguse kulgu. Samuti ei tohi kuiva koha korral manustada roga vedeldavaid koharohtusid, sest pole voimalik vedeldada seda, mida ei ole. Niimoodi toimides muutub koha veelgi kuivemaks ja piinavamaks: koha ei taha lakata, kurgus on kuiv ja kraapiv tunne ning kohimishoog voib viia oksendamiseni.

     



  • На главную